Koostas: Teadur Tiit Sepp, MSc
 |
1. McNaughti komeet loojumas Vaikse ookeani taha. Kuu paremal. Pilt: ESO/H.H.Heyer Viide: https://www.eso.org/public/images/img_4937/ |
| 2. Meteoriidikraater Chicxulubi meteoriidikraater Yucatani poolsarel (vaadatuna ISSilt) on üks suurimaid Maal. 66 miljonit aastat tagasi maale kukkunud 14 km läbimõõduga meteoriiti peetakse üheks dinosauruste väljasuremise katalüsaatoriks. Ülemisel pildil piirkonna gravitatsioonianomaaliate kaart, mis näitab hästi kraatri kuju (valge joonega on tähistatud rannajoon). Ülemine pilt: USCG, Kanada Kosmoseagentuur Alumine pilt: Tim Peake/ESA/NASA Viited: Yucatani poolsaar kosmosest; Chicxulubi anomaalia |
 |
 |
3. Looded Kuu põhjustab Maal mitmeid loodusnähtus, millest üks vaatemängulisemaid on tõusud ja mõõnad. Mont Saint Micheli kloostrilinn Prantsusmaal on üks tuntumaid paiku maal, kus tõususid ja mõõnasid imetleda saab. Üleval vasakul vaade mõõna ajal, paremal vaade tõusu ajal ja Suurel pildil ESA Pleiades’i sateliidiga tehtud vaade kus on hästi näha tõusude ja mõõnade poolt mõjutatud piirkondi. Pildid: CNES 2012/Astrium Services/Spot Image Viited: link1, pilt1, pilt2 |
| 4. Virmalised Päikese magnettormid põhjustavad pooluste lähedal Maa atmosfääris virmaliste teket. ISS-i astronaut Tim Peake tegi just sellise pildi virmalistest Briti saarte kohal Pilt: ESA/NASA Viited: link |
 |
 |
5. Ühed suurimad „elusad” objektid mida kosmosest Maale vaadates näeb on atollid. Pildil näeb Vaikse ookeani lõunaosas paiknevat Niau atolli, mida pildistas 2005. aastal ESA Proba satelliit. Pilt: SSTL läbi ESA Viited: link |
| 6. Suurimad kettad, mis Maal tekivad kuuluvad orkaanidele, hiiglaslikele troopilistele tormidele, kus võib tuule kiirus ulatuda pea 300 km/h. Pildil 2003. aasta septembris USA idarannikut laastanud orkaan Isabel. Pilt: NASA Viide: link |
 |
 |
7. Maal tekitavad suurimaid gaasi ja toluplahvatusi atmosfääri vulkaanid. Pildil 2010. aastal Euroopa lennuliikluse seiskanud Eyjafjallajoekull ja tema tolmupilve levik. Suurel pildil Eyjafjallajoekulli tolmupilv vaadelduna ESA kaugseiresatelliidiga Envisat ja väikesel vulkaani purse nähtuna maapinnalt. Pildid: suur: ESA, CC BY-SA 3.0 IGO Viited: link1, link2 (väike: David Karnå) |
| 8. Maal hoolitsevad värvide mängu eest rohked fütoplanktoni liigid, kelle levikut lõuna Atlandi ookeanis jälgis 2012 aasta alguses ka ESA Envisat Pilt: ESA, CC BY-SA 3.0 IGO Viited: Suvine fütoplanktoni õitseng |
 |
  |
9. Inimtegevus jätab Maale sageli väga ühtlase struktuuri jäljed, pildil on näha põllumaade kasutamine Keiserlikus orus (Imperial Valley) Kalifornias. Pilt: JAXA/ESA Viide: link |
| 10. Vähese valgusreostusega kohtadest on paistab Linnutee eriti majesteetlikult üle kogu taevasfääri. Ületaevapilt ESO ALMA teleskoopide juurest. Pilt: Y. Beletsky (LCO)/ESO Viide: Linnutee panoraam |
 |
 |
11. Sarnaselt galaktikatele moodustavad ka saarestikud sageli kompaktseid struktuure. Pildil Bissagose saared Guinea-Bissau rannikul Pilt: USGS/ESA Viide: Guinea-Bissau ja Bissagose saared |
| 12. Kärg või võrkstruktuuride leidmiseks ei pea vaatama kaugele, piisab kasvõi kosmosest öise Euroopa poole vaatamisest. Pilt: Thomas Pesquet/ESA/NASA Viide: Euroopa öösel kosmosest |
 |