Suuruste skaala II

Koostas: Teadur Tiit Sepp, MSc

Komeet McNaught loojumas Vaiksesse ookeani 1. McNaughti komeet loojumas Vaikse ookeani taha. Kuu paremal.

Pilt: ESO/H.H.Heyer

Viide: https://www.eso.org/public/images/img_4937/
2. Meteoriidikraater

Chicxulubi meteoriidikraater Yucatani poolsarel (vaadatuna ISSilt) on üks suurimaid Maal. 66 miljonit aastat tagasi maale kukkunud 14 km läbimõõduga meteoriiti peetakse üheks dinosauruste väljasuremise katalüsaatoriks. Ülemisel pildil piirkonna gravitatsioonianomaaliate kaart, mis näitab hästi kraatri kuju (valge joonega on tähistatud rannajoon).

Ülemine pilt: USCG, Kanada Kosmoseagentuur

Alumine pilt: Tim Peake/ESA/NASA

Viited: Yucatani poolsaar kosmosest; Chicxulubi anomaalia
Cxicxulubi meteoriidikraater
Mont Saint Micheli pilt tõusu ja mõõna ajal 3. Looded

Kuu põhjustab Maal mitmeid loodusnähtus, millest üks vaatemängulisemaid on tõusud ja mõõnad. Mont Saint Micheli kloostrilinn Prantsusmaal on üks tuntumaid paiku maal, kus tõususid ja mõõnasid imetleda saab. Üleval vasakul vaade mõõna ajal, paremal vaade tõusu ajal ja Suurel pildil ESA Pleiades’i sateliidiga tehtud vaade kus on hästi näha tõusude ja mõõnade poolt mõjutatud piirkondi.

Pildid: CNES 2012/Astrium Services/Spot Image

Viited: link1, pilt1, pilt2
4. Virmalised

Päikese magnettormid põhjustavad pooluste lähedal Maa atmosfääris virmaliste teket. ISS-i astronaut Tim Peake tegi just sellise pildi virmalistest Briti saarte kohal

Pilt: ESA/NASA

Viited: link
Virmaliste pilt kosmosest
Niau atolli pilt kosmosest 5. Ühed suurimad „elusad” objektid mida kosmosest Maale vaadates näeb on atollid.

Pildil näeb Vaikse ookeani lõunaosas paiknevat Niau atolli, mida pildistas 2005. aastal ESA Proba satelliit.



Pilt: SSTL läbi ESA



Viited: link
6. Suurimad kettad, mis Maal tekivad kuuluvad orkaanidele, hiiglaslikele troopilistele tormidele,

kus võib tuule kiirus ulatuda pea 300 km/h. Pildil 2003. aasta septembris USA idarannikut laastanud orkaan Isabel.

Pilt: NASA

Viide: link
Orkaan Isabeli pilt kosmosest
Vulkaan Eyjafjallajoekulli purske pilt kosmosest 7. Maal tekitavad suurimaid gaasi ja toluplahvatusi atmosfääri vulkaanid. Pildil 2010. aastal Euroopa lennuliikluse seiskanud Eyjafjallajoekull ja tema tolmupilve levik. Suurel pildil Eyjafjallajoekulli tolmupilv vaadelduna ESA kaugseiresatelliidiga Envisat ja väikesel vulkaani purse nähtuna maapinnalt.

Pildid: suur: ESA, CC BY-SA 3.0 IGO

Viited: link1, link2 (väike: David Karnå)
8. Maal hoolitsevad värvide mängu eest rohked fütoplanktoni liigid, kelle levikut lõuna Atlandi ookeanis jälgis 2012 aasta alguses ka ESA Envisat

Pilt: ESA, CC BY-SA 3.0 IGO

Viited: Suvine fütoplanktoni õitseng
Fütoplanktoni õitsengu pilt kosmosest
Põllumaade kasutus KaliforniasPõllumaade kasutamine Kalifornias, pilt kosmosest 9. Inimtegevus jätab Maale sageli väga ühtlase struktuuri jäljed, pildil on näha põllumaade

kasutamine Keiserlikus orus (Imperial Valley) Kalifornias.

Pilt: JAXA/ESA

Viide: link
10. Vähese valgusreostusega kohtadest on paistab Linnutee eriti majesteetlikult üle kogu

taevasfääri. Ületaevapilt ESO ALMA teleskoopide juurest.

Pilt: Y. Beletsky (LCO)/ESO

Viide: Linnutee panoraam
Linnutee panoraamfoto
Bissagose saarestik Guinea-Bissau rannikul, pilt kosmosest 11. Sarnaselt galaktikatele moodustavad ka saarestikud sageli kompaktseid struktuure. Pildil

Bissagose saared Guinea-Bissau rannikul

Pilt: USGS/ESA

Viide: Guinea-Bissau ja Bissagose saared
12. Kärg või võrkstruktuuride leidmiseks ei pea vaatama kaugele, piisab kasvõi kosmosest öise Euroopa poole vaatamisest.

Pilt: Thomas Pesquet/ESA/NASA

Viide: Euroopa öösel kosmosest
Valgusreostus kosmosest, pilt öisest Euroopast